DÍLI, TIMOR-LESTE – Paolo Spantigati, ne’ebé mak hahú servisu ohin nu’udar Diretór País ba Banku Dezenvolvimentu Aziátiku ka Asian Development Bank (ADB) Misaun Rezidente Timor-Leste ka Timor-Leste Resident Mission (TLRM) iha Díli, Timor-Leste, hatete katak nia sei enkoraja dezenvolvimentu setór privadu atu dudu kresimentu ekonomia inkluzivu iha Timor-Leste tuir ninia papél foun.
“Uza ADB ninia Estratejia Parseria País Foun nian nu’udar matadalan, ha’u hein anziozamente atu servisu ho Governu Timor-Leste hodi hadi’ak infraestrutura, dezenvolve sistema bee seguru no hasa’e investimentu iha kapitál umanu hodi tulun dezenvolve ekonomia sustentável, ne’ebé la’os mina,” Señor Spantigati hatete.
ADB nia tulun bele ajuda Timor-Leste harii aliserse ne’ebé forte liután ba ekonomia sustentável ne’ebé la’os mina liuhosi hadi’ak ligasaun transporte, habelar asesu ba bee moos iha sentru urbanu, no hadi’ak sustentabilidade finansas no ambientál fornesimentu eletrisidade. ADB mos tulun governu dezenvolve sistema integradu ba edukasaun téknika, prepara ba adezaun ASEAN, no implementa reforma hodi dezenvolve setór finanseiru.
Señor Spantigati nia nasionalidade Italiánu. Nia graduadu ho suma cum laude iha ekonomia hosi Universidade Roma la Sapienza iha Itália no nia iha esperiénsia profisionál servisu iha dezenvolvimentu ekonomia tinan 20 resin, inklui besik tinan 17 iha ADB.
ADB tulun dadauk ona atu hadi’ak oportunidade ekonómiku sira, liga fila fali komunidade sira, hamenus kiak iha área dezvantajen balu iha Timor-Leste liuhosi inisiativa lubuk ida, inklui dezenvolvimentu infraestrutura, asisténsia mikro-finansas, tulun ba dezenvolvimentu setór privadu, no harii koñesimentu no abilidade.
Projetu Setór Modernizasaun Redi Estrada Timor-Leste Apoiadu hosi ADB, purezemplu, tulun atu kria redi estrada nasionál ne’ebé konfiável, seguru. Projetu Abastesimentu Bee Kapital Distritu nian sira sei fornese abastesimentu bee ne’ebé moos, konfiável ba besik ema na’in 30,500 iha tinan 20 oinmai. Atu tulun dezenvolvimentu kapasidade ba konstrusaun no manuteisaun infraestrutura, ADB fo tulun dadaun projetu formasaun abilidade millaun $12 ba jestor nivel-médiu sira.
Asisténsia ADB nian mos tulun ona Institutu Mikro-finansas Timor-Leste hodi sai país nia banku komérsiu dahuluk na’in lokál ne’ebé fo debe ba individuál no negósiu ki’ik sira iha área urbana no rurál.
Timor-Leste sai membru ADB iha 2002 no simu no hetan ona impresta osan kumulativu millaun $178, grants millaun $137.8, finansiamentu asisténsia téknika millaun $35.8 resin.
ADB, bazeada iha Manila, dedikadu atu hamenus pobreza iha Ázia no Pasífiku liuhosi kresimentu ekonómiku inkluzivu, kresimentu sustentável ambientál, no integrasaun rejionál. Estabelese iha 1966, ADB iha fulan Dezembru 2016 sei marka tinan 50 parseria dezenvolvimentu iha rejiaun ne’e. ADB ne’e na’in hosi membru 67—48 hosi rejiaun ne’e. Iha 2015, asisténsia ADB nian hamutuk billaun $27.2, inklui kofinansiamentu billaun $10.7.